London Technology Week on ühe nädala jooksul toimuv üritustesari, kus kohtuvad innovatiivsed tehnikasaavutused, uued edukad ettevõtted ning loomingulised talendid. Esindatud oli ka AgileWorksi arendajate lahe meeskond. Hetkel on meil aktiivses arendusjärgus Eesti e-õppe keskkond Astra ning seetõttu osalesime ka Tehnoloogianädala raames paljudel e-õppe valdkonnaga seotud üritustel. Tutvusime uute ja huvitavate projektidega ning saime nii mõndagi enda kasuks kõrva taha panna.
Külastasime mitmeid e-õppesüsteeme ja õppemetoodikat puudutavaid üritusi ning kinnitust sai teadmine, et tegu on aina enam areneva ning laieneva valdkonnaga kogu maailmas. Olenemata tihedast konkurentsist paljude süsteemipakkujate vahel, pole ühte kindlat suveräänset liidrit veel antud maastikul tekkinud. Kuna hetkel toimub koolides hariduse omandamine peamiselt raamatute ja töövihikutega, vahel ka e-süsteemi kaudu, siis ainult digitaliseeritud või HTML/PDF vormingus materjalid ei tooks suurt muudatust õppesüsteemi. Selleks, et lastel oleks lihtsam ja mugavam ning, mis kõige tähtsam, huvitavam, õppida, oleks vaja struktuurset muudatust kogu süsteemis. Järgenvatel aastatel keskendume e-õppe võimaldamisele personaalseks kasutamiseks.
E-õppesüsteemide arendamisel ei ole päris kõige paremaks lahenduseks õpikute ja töövihikute digitaliseerimine, sest elektroonilised seadmed on kallimad, lähevad kergemini katki ja on ebakindlamad kui vanad head raamatud. Digisüsteemi esialgsed eesmärgid oleks läbi personaalse õppe parandada õpitulemusi, tekitada läbi linkidele klikkimise ja registrites sobramise lastes huvi uute teadmiste vastu, süvendades õpitut tänu videodele ja simulatsioonidele.
Tulevikus võib oodata praktiliselt tasuta haridusprogramme ja koolitusi, kus e-õppesüsteemid teenivad raha lisateenustega nagu näiteks väljastatakse kursuse läbimisel sertifikaat, mis on tasuline. Kõikide eelduste kohaselt tõukab e-haridussüsteem peagi troonilt traditsioonilise akadeemilise kõrghariduse. Üle maailma tõusevad hariduse eest makstavad summad aina kõrgemale ning seetõttu kogubki populaarsust iseseisev e-õpe. MOOC (Massive Open Online Course) ja muud e-õppelahendused pakuvad teadmisi odavamalt ning paindlikumalt, kui traditsioonilised ülikoolikursused. Võib eeldada, et kui õppetasud aina enam suurenevad, siis kaalub aina rohkem inimesi e-õpet.
Võidab see, kes pakub täpsemat teenust ehk e-õppuri eesmärk on enamasti parandada oma teadmisi spetsiifilises valdkonnas, mistõttu pakub hea süsteem sellel hetkel ainult vajalikku infot. Statistika järgi ei lõpeta valdav osa e-õppureid valitud kursust. Kursusel ei hinnata teadmisi, vaid kursuse läbimise protsenti, mis tähendab, et ka poolelijäänud kursusel osaleja võis omandada otsitud teadmised. Pluralsighti näitel vaatavad paljud inimesed kursuste videosid kiirendusega või katkeliselt, aga sellest hoolimata tulevad tagasi ja hindavad süsteemi kõrgelt.
Erinevad rahvusvaheliselt tunnustatud ülikoolid pakuvad juba 100% e-õppel baseeruvaid kursusi. Üllataval kombel kasutavad seda võimalust peamiselt ülikoolide läheduses elavad inimesed, millest võib järeldada, et ülikoolide “kaubamärgid” on lokaalsed.
E-õpet on võimalik rakendada keskendudes nii individuaalselt ühele õpilasele kui ka kogu klassile. Õpilasekeskne süsteem esitab materjali ja ülesandeid vastavalt õpilase tasemele ning kordab juba varem õpitut täpselt õigetel intervallidel, et tõhustada õpiedukust. Kui õpilane vastab valesti, siis eesmärk on leida põhjus, miks ta nii vastas ja selgitada, miks see vastus on vale. Iseenesestmõistetavalt tuleb e-õpet arendada koostöös õpilastega ning peab silmas pidama, et koolis õpitakse infot otsima, kuna faktide teadmine Internetiajastul ei ole oluline.
Pärast London Technology Week´i on meil kindlasti parem arusaam e-õppe turust, progressist ning arenguvõimalustest maailmas. Tutvusime lähemalt hetkel valitsevate trendidega ja kohtusime tänaste tegijatega e-õppe valdkonnas. Nädalajagu uusi teadmisi ja mõtteid tõid meid koju tagasi rohke motivatsiooni ja uute ideedega.