AgileWorksi jaoks on oluline pakkuda oma töötajatele erinevaid võimalusi ja ettevõtmisi ka kaugtöö raames. Nii saigi juba üle-eelmisel aastal ühendatud töö ja reis koos kolleegidega, mille tulemusena sündis meie esimene kevadine kaugtöö pilootprojekt Horvaatias. Kuu aega veedetud väikeses Splitis oli niivõrd südantsoojendav, motiveeriv ja värskendav, et mõistsime ainult üht - selline projekt ei jää meie ettevõttes kindlasti viimaseks! Ja niimoodi mööduski aasta ning eelmise aasta märtsi keskel pakkisid mitmed meist oma reisikohvrid taaskord kokku ning võtsid üheskoos ette järgmise projekti – seekord Portugali pealinna Lissaboni!
Märtsikuine Lissabon võttis meid vastu oma õrnalt soojendavate päikesekiirtega ning ahhetama paneva arhitektuuriga. Linn on mõnusalt kirju ja rõõmsa olekuga tänu oma erimustriliste plaatidele (azulejoz), millega on kaunistatud nii siseruumid, välisfassaadid kui ka kirikud. Akende taha kuivama riputatud pesu lisas sellele veel omakorda värvi ning mööda tänavaid seigeldes valdas meid mõnusalt hubane olek.
Oma seitsme mäega suutis linn panna nii mõnigi kord meil südamed sutsu puperdama. Tänu sellele oli aga tänavatel palju lifte, mis viisid kenasti restorani ukse ette või otse pisikesse poodi, kus müüdi neid samu maju kaunistavaid keraamilisi plaate suveniiridena või kohalikku käsitööd korgist. Juba enne Portugali sõitmist olime lugenud nende suurest korgitoodangust, kuid siiski tulid sellised poed meeldiva üllatusena, sest korgist oli meisterdatud nii kauneid aksessuaare kui ka kotte ja kingi.
Loomulikult olid liikumisvariandiks ka lahedad retrotrammid - nende jaoks ei olnud sellised mäed mingiks probleemiks. Sellised pisikesed ja armsad värvilised punnid, puidust ja kolisevad, sõitsid mööda käänulisi ja kitsaid tänavaid. No tõesti kohe nii kitsaid, et võisid trammiaknast käe vastu majaseina panna.
Lissabonil oli alati varuks võtta mõni meeldiv ja põnev üllatus. Imekaunid ja suured pargid, kus kilpkonnadest pungil tiigid, järgmise puu taga juba keegi võttis üles viisinoodi ning koguneti, et lihtsalt koos jalga keerutada. Kogu möllu jälgisid kõrval põõsastest kanad ja paabulinnud!
Ning õhtupoolikutel hakkas tänavatel kõlama fado... Meie jaoks justkui samm tundmatusse! Pisut kahtlase moega väikestesse baaridesse olid kogunenud nii turistid kui kohalikud, istudes külg-külje vastas ning nautides Portugali traditsioonilist muusikat, mida polegi nii lihtne kirjeldada. Sõna “fado” tähendab saatust. See muusika on emotsionaalne ja jõuline, seob omavahel nii melanhooliat ja armastust, kadedust ja õnne. Lauldakse millestki, millest oleme ilma jäänud või millestki, mida me ei saa muuta. Lissaboni külastades kindlasti must-do listis.
Loomulikult ei tohi unustada kohalikke toite, sest portugallased on tohutud tursaarmastajad! Just kalaroad ja –pirukad on need kõige traditsioonilisemad toidud koos kogu muu värskete mereandide kraamiga. Kõige tuntumaks traditsiooniliseks maiuseks võiks nimetada aga Pasteis de Nata kreemikoogikesi. Neid müüakse küll üle terve riigi, kuid kõige õigem koht maiustamiseks on ikkagi Belém’is asuv kuulus pagarikoda, kus valmistatakse neid 19. sajandist pärineva retsepti järgi. Antud kohvikus nimetatakse neid koogikesi ka teise nimega “Pasteis de Belém”.
Meie tiimi enim külastatud söögikohaks osutus Time Out Market, kuhu on valitud Lissaboni parimad kokad ja pagarid. Tegemist on siseturuga, mis meenutab oma olemuselt veidi Balti Jaama Turgu, kuid on veelgi võimsam ja suurem. Toiduvalik oli seal meeletu, alustades traditsioonilistest kalaroogadest ja kreemikoogikestest, lõpetades sushi, pitsa ja aasia toitudega. Kuigi turg oli alati ülerahvastatud ja restoranides pikad järjekorrad, oli see siiski väga mõnusa meeleoluga koht, kust igaüks meist leidis meelepärase söögi. Õhtuti võis vabalt pikkade lauaridade vahel tantsuks kiskuda ning teistel käis malevõistlus.
Ühed kõige meeldejäävamad mälestused olid aga need pisikesed ja armsad pererestoranikesed 4-5 lauaga, kus härra oma sõbraliku naeratusega meid vastu võttis ja pereema vaid mõned meetrid eemal, avatud köögis, valmistas neid kõige suussulavamaid roogasid.
See kuu Portugalis kulges ülimalt kiiresti ja lõbusalt, kuid siiski ka töökalt! Meie uue töökoha puhul oli kergelt öeldes tegemist kontori-muusemi-labürindi seguga, mis oli juba täiesti omaette kogemus. Meie meeskonnal oli taaskord hea võimalus proovida töö- ja puhkeaja kombineerimist, alustades ja lõpetades kontoris üheaegselt, et õhtuti nautida kohalikke pärleid. Reisida ja avastada uut keskkonda tööaega ohverdamata mõjus meile kõigile värskendavalt. Meie akud said igatahes ääreni täis laetud hea energiaga!
Usume, et sellised programmid ja kogemused on suurepäraseks võimaluseks töötajatel üksteist paremini tundma õppida ning tugevdada meie meeskonda veel enam. Seetõttu on AgileWorks ka otsustanud ühised kaugtöö projektid teha igaaastaseks võimaluseks! Järgmise reisini!