Pilootprojekt Horvaatia 2021

AgileWorks, nagu nimigi viitab, paistab eelkõige tarkvaraarenduses silma oma agiilse lähenemise poolest. Agiilsuse mõistes ei tee me hinnaalandust ka teistes, üldsegi mitte vähemolulistes aspektides, mis puudutavad tööd. Oleme paindlikud ja kiiresti kohanevad. Kogu maailma halvanud COVID’i situatsioon näitas väga hästi, et sellised omadused tulevad ainult kasuks.

Oleme alati proovinud võimaldada oma töötajatele soovi korral mujalt töötamist. Nii mõnigi tiimiliige on meie ettevõttes kaugtööd rakendanud ka juba väljaspool Eestit. Sellest tulenevalt panime pead kokku ja mõtlesime, et miks mitte ühendada töö ja reis koos kolleegidega. Mõeldud-tehtud! Otsustasime ellu viia oma esimese kaugtöö pilootprojekti ja sõitsime Horvaatiasse, Splitti. Sellega seoses saab kirja väike reisipäeviku mõõtu postitus meie välisreisist Horvaatia suuruselt teise linna.

Reis sai ette võetud eelkõige seepärast, et astuda samm tundmatusse, tulla välja oma mugavustsoonist, kogeda midagi uut ja muidugi… turgutada veidi koroona poolt räsitud motivatsioonitundlaid. Reisile minek oli kõigi jaoks vabatahtlik, kuid kuna pakkumine oli magus ja keskkonnavahetus paljuski vajalik, otsustas nii mõnigi meist kuuks ajaks kohvid pakkida ja Eesti eluga hüvasti jätta.

Split - see on imearmas sadamalinn Aadria mere ääres, kus on üheskoos justkui kõik looduse annid. Seal on lopsakad metsad ja matkarajad, kus vohavad hiiglaslikud aaloe taimed. Mägised maastikud, kusjuures üks tipp asub Spliti südalinnas, millest avaneb imeline vaade kogu linnale. Ja meri! Merest ei saa Splitis küllalt - sadamas randuvad suured laevad, mis viivad turiste Horvaatia erinevatele saartele, mida on kokku lausa 1200! Ja muidugi üle kogu linna võib leida väikeseid sopikesi, kuhu rannamõnusid nautima minna. Rannad on küll enamasti kivised, kuid kuna vesi on kristallselge, siis kompenseerib vee puhtus igasuguse liiva puudumise. Spliti juures ei tohiks kindlasti mainimata jätta ka selle vanalinna, mis on rajatud valitseja Diocletiani palee sisemusse ning mille ülikitsad tänavad tekitavad tunde, nagu oleksid sattunud labürinti. Iga nurgatagune peidab endas uusi tillukesi kohvikuid ja suveniiripoode.

Kuu aega Splitis möödus justkui lennates, sest avastamist oli ümberringi niivõrd palju. Jagasime kontoriruume kohaliku reisifirmaga, mis muutus aja möödudes juba õige koduseks. See kontor ei olnud küll nii modernne, nagu meie enda pesa Erika tänaval, kuid inimesed olid lahked ja atmosfäär mõnus. Nende poolt oli meie igale tiimiliikmele organiseeritud ka jalgrattad, mis olid pidevalt kasutuses, mitmel korral võtsime ette ühiseid rattamatku Spliti ümbruses. Ka majutused olid kontorist just paraja rattasõidu kaugusel. Mõnel korral tööpäeva lõppedes õnnestus meie joogaentusiastist büroojuhi eestvedamisel ka kodurannas joogatada, mis oli eriti tõhus viis mõtted tööst eemale saada ja end peale pikka päeva liigutada. Nädalavahetusel oli aega rohkem, et kõik koos Horvaatiat avastada. Näiteks sõitsime autodega Biokovosse, mis on suuruselt teine mäeahelik kogu Horvaatias. Mäkkesõit oli juba omaette elamus - kuumaastikud, mägiveised ja millised imelised vaated! Samuti käisime Krka looduspargis, mis tavaliselt on turistidest tulvil, kuid kuna koroona mõjusid oli ka Horvaatias tunda, siis meie külastuse ajal oli tunne, justkui oleks kogu looduspark vaid meie päralt.

Võib ju tunduda, et kogu see projekt oli ainult üks suur reisimine, kuid tegelikult see päris nii ei olnud. Saime väga edukalt töö ja puhkeaega kombineerida ja nagu meie tagasisideküsitlusest välja tuli, siis motivatsioon seal tööd teha oli väga kõrge. Kui tavapäraselt kontoris on meil kindel tööpäeva algus reguleerimata kuna soovime olla võimalikult paindlikud, siis Horvaatias otsustasime alustada tööpäeva kõik koos. Hommikuti korraldas meie projektide tugiisik kiire kogunemise, kus kõik said välja hõigatud enda päevased eesmärgid. Lõunatasime ja sulgesime kontori ukse samuti kõik koos. Teiste kolleegidega olime pidevas suhtluses videosilla vahendusel. Tavapärastest kaugtöö päevadest ei erinenud ka nüüd miskit peale 2400km meie vahel. Siiski-siiski! Päeva lõpus saime nautida hoopis teist keskkonda ja avardada enda silmaringi.

Viimasel päeval enne tagasilendu istusime veel kogu Horvaatia tiimiga ühise laua taga ja meenutasime reisi kõige toredamaid hetki. See, mis sealt välja tuli, oli südantsoojendav. Koos sai küll külastatud Spliti kõige kuulsamaid vaatamisväärsusi, kuid enim jäid meelde pisikesed koosveedetud hetked - ühised hommikuujumised, pühapäevased pannkoogihommikud ja palju muud.

Olles tagasi kodus, on hea meenutada, et selline tööreis sai üheskoos ette võetud. See andis kogu tiimile uue värskuse, palju uut motivatsiooni ja liitis meid veel ühtsemaks. Selliste projektidega jätkame kindlasti ka tulevikus! Kui suudame läbi väikeste muudatuste panna enda töötajate silmad särama, siis on see seda ju 100% väärt. Tsau ning järgmiste reiside ja seiklusteni!